Neʹttkuullmõš ääimaslääʹjjest: Vuässõõttmõš, teâđvuäǯǯmõš da vuõiggvuõđ meâldlaž seʹrddem

Kysymysmerkki 0
Kysely | Helsingin yliopisto, Ympäristöministeriö
Kysely on päättynyt

Osallistu hankkeeseen

Neʹttkõõjjõõzzin noorât vuäinnmõõžžid säʹmmlai vuõiggâdvuõđi ǩeeʹrjummšest ääimasläkka

Neʹttkuullmõš ääimaslääʹjjest: Vuässõõttmõš, teâđvuäǯǯmõš da vuõiggvuõđ meâldlaž seʹrddem

Ääimaslääʹjj oođummuš lij jååʹttmen. Peäggat miʹjjid,mäʹhtt meerlai õõlǥči tuu miõlâst vueiʹtted vuässõõttâd ääimaspolitiikk plaanmõʹšše da seuʹrrjummša di mäʹhtt serddmõõžž illneutraal õhttsažkååʹdd årra vueiʹtet tuejjeet vuõiggvuõđmeâldlânji. Kuullmõõžž vasttõõzzin noorât õʹhtteǩeässmõõžž, koon tooiʹmtet lääʹjj valmštõõlli tuâjj-jouʹǩǩe.

Tuâǥǥasteâtt

Tän neʹttkuullmõõžž veäkka pirrõsministeria nåårr meerlai vuäinnmõõžžid tõʹst, mõõn nalla ođđ ääimaslääʹjjest õõlǥči väʹldded lokku meerlai vuässõõttmõš da teâđvuäǯǯmõš. Täk ääʹšš puõʹtte viõhssân õuʹdde vuõssmõs neʹttkõõjjõõzzâst, koon õʹhtteǩeässmõõžž vuäitak lookkâd tääiʹben. Tän kuullmõõžž mieʹrren lij vuäǯǯad veâl čiŋŋlab fiʹttjõs tõʹst, mäʹhtt meerlai miõlâst ääimaspolitiʹǩǩe vuässõõttmõõžž da teâđvuäǯǯmõõžž õõlǥči staanâd.

Neʹttkuullmõš lij čõõđtum õhttsažtuâjast Kansalaisuuden kuilut ja kuplat -tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzzin (BIBU). BIBU õhttân tuʹtǩǩeempäiʹǩǩen lie meerlai vuässõõttâmvueiʹttemvuõđ demokratiast. Ääimaslääʹjj neʹttkuullmõš lij vueʹssen BIBU -haʹŋǩǩõõzzâst toiʹmmjeei Demokratiakiihdyttämöst, kååʹtttuʹtǩǩad jeeʹrab mieʹldd ođđ teknologiai rool meerlai vuässõõttmõõžžâst õhttsažkåʹddpolitiʹǩǩe.

Kuullmõõžž vasttõõzzin noorât õʹhtteǩeässmõõžž, koon tooiʹmtet lääʹjj valmštõõlli tuâjj-jouʹǩǩe da õlmstââʹttet pirrõsministeria neʹttseeidain di Demokratiakiihdyttämöst. BIBU-haʹŋǩǩõs tuʹtǩǩad ääimaslääʹjj neʹttkuullmõõžž vuässõʹtti proseʹssen da vieʹǩǩat õʹhtteǩeässmõõžž raajjmõõžžâst.

Kuullmõʹšše vuässõõttmõš lij jiõččtäättlaž. Kuullmõʹšše vuässõõđeeʹn vuässõõtti ouʹdde miâsttmõõžžâs tuʹtǩǩummša vuässõõttmõʹšše. Teâđaid ââʹnet õõuʹdben tääʹrǩben kovvuum õhttsažkåʹddtiõđlaž tuʹtǩǩummša, koʹst vasttõõzzid klasstõõlât teemai mieʹldd. Vasttõõzzid jeät ärvvtõllu tõn vuâđald, lie-ko tõk vuõiʹǧǧest avi puästtad leʹbe pueʹr da hueʹn. Puåđõõzzid raportââʹstet nuʹtt, što pååđ vaʹstteei ij pââʹst tobdsted. Norrum aunstõõzz arkivââʹstet anonymisõsttum häämast. Teâđaid ǩiõttʼtõõlât tän takai teâttsuâjjasetõõzz 6 artikla 1 pääiʹǩ meâldlaž vuâđain: takai ouddõõzz kuõskki tuâjj, tiõđlaž tuʹtǩǩummuš (teâttsuâjjlääʹjj 4§ 3 päiʹǩǩ).

Alggmeerai vuõiggâdvuõđin lij jååʹttmen jiijjâs kuullmõš

Alggmeer säʹmmlai vuõiggâdvuõđi lokku väʹlddmest ääimaslääʹjjest lij jååʹttmen jeeʹrab neʹttkuullmõš. Kõõjjõʹsse vuäitt vaʹstteed tääiʹben.

Lââʹssteâđ:

Ääimaslääʹjj oođõs:

õllškooulharjjtõõlli Karin Cederlöf, pirrõsministeria,karin.cederlof@ym.fi

spesiaaläʹšštobddi Elina Vaara, pirrõsministeria, elina.vaara@ym.fi

saaǥǥeemäʹšštobddi Kaisa Ryynänen, pirrõsministeria, kaisa.ryynanen@ym.fi

BIBU-haʹŋǩǩõs:

tuʹtǩǩeei Isak Vento, Heʹlssen universiteʹtt, isak.vento@helsinki.fi

Tuâǥǥas ääimaslääʹjjest

Ânnʼjõž ääimaslääʹǩǩ pueʹđi viõʹǩǩe 2015. Ääimaslääʹǩǩ õõlǥat tåʹlǩ riikk veʹrǧǧniiʹǩǩid, ij õhttnaž oummid leʹbe põrggsid. Lääʹjjest šiõtteet plaanin, koivuiʹm Lääʹddjânnam piâsttjid ǩieʹppeet da ääimasmuttsa šiõttlõõđât. Lââʹssen lääʹjjest õõlǥtet riikk veʹrǧǧniiʹǩǩid seuʹrrjed da raportâʹstted piâstouddnem pirr. Nuuʹbbi saaʹnivuiʹm, ääimaslääʹjjest šiõtteet jeeʹresnallšem ääimasplaanin da tõid kuõskki seuʹrrjummšest.

Halltõsprograammâst lie šiõttuum väʹlddtäävtõõzz lääʹjj oođummša. Prograamm mieʹldd lääʹjj oođeet nuʹtt, što illneutraalvuõđ täävtõʹsse leʹbe piâsttji da njiõlõõǥǥi tääʹsstiâddu kuåstât ekka 2035 mõõneeʹst. Läkka lââʹzztet kõskktäävtõõzzid iiʹjjid 2030 da 2040, da eeʹjj 2050piâsttooʹcceemtäävtõõzz peeiʹvtet. Ääimasläkka siiʹsǩeet še šâddpõrttgaazzid äimmriâddjest jaukkeei njiõlõõǥǥi (aainâs mieʹcc) raaveem kuõskki täävtõõzz.

Lääʹdd vuâđđlääʹjj mieʹldd õõlmâs vääʹld âlgg staanâd vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđid. Nuʹtt Lääʹddjânnmest ko meeraikõskksânji lij põõššjen tobdstum, što ääimasmuuttâs vaarad vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjummuž. Ääimaslääʹjj oođõõzzâst vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđi vueʹjj täʹrǩstõõllmõõžžâst lij tõn diõtt šurr teäddärvv. Ouddmiârkkân vuõiggâdvuõtt tiõrvvsallaš pirrõʹsse, vuõiggâdvuõtt vuässõõttmõʹšše da vuõiggâdvuõtt jieʹllma da staanvuõʹtte liiŋktâʹvve ääimasläkka.

Lââʹzz ääimaslääʹjjest da tõn oođeem pirr pirrõsministeria neʹttseeidain.

***

Tän vueʹzzest kõõččâp ääimaslääʹjj meâldlaž plaanid vuässõõttmõʹšše kuulli kõõččmõõžžid. Vuässõõttmõõžžin vueiʹtet juʹrdded ouddmiârkkân ääimaspoliittlaž plaani kommentâsttmõõžž plaanâmpoodd da vueiʹttemvuõđ seuʹrrjed, mäʹhtt plaanid viiǥǥât čõõđ.

Perustiedot

Päättynyt: 12.11.2020

Liitteet

  • Ei liitteitä
Ilmianna

Kyselyn pakolliset kysymykset on merkitty (*) tähtimerkillä.

1. Vuässõõttmõš ääimaslääʹjj plaanid da tieuʹddma
Jeeʹres ministeria tuejjee ääimaslääʹjj meâldlaž plaanid ääimastäävtõõzzid kuåsttâm õuʹdde. Ânnʼjõž ääimaslääʹjj mieʹldd oummid âlgg vaʹrrjed podd tobdsdõõttâd ääimasplaani hämmsid da vueiʹttemvuõtt väʹldded beäʹl ǩeerjlânji.
Poodd lie jeeʹrab mieʹldd ääimaslääʹjj meâldlaž plaani da tooiʹmi plaanmõš, valmštõõllmõš da čõõđ viikkmõš.
Vuässõõttmõõžž tieuʹddmest täävtõssân lij, što juõʹǩǩkast lij vuõiggâdvuõtt vuässõõttâd. Täin juuʹrdet, što pukid âlgg staanâd puuʹttes vueiʹttemvuõtt vuässõõttmõʹšše.
Meerlaisuåvtõs lij õhtt eʹtǩǩuum ideain vuässõõttmõõžž nâânummša. Tõn noorčeš sättjem mieʹldd meerlain, kook saǥstõõlče ääimaslääʹjj pirr õuʹddel tuʹmmstõõǥǥi tuejjummuž. Meerlaisuåvtõs vuäitči toiʹmmjed ouddmiârkkân plaani valmštõõllmõõžž õhttvuõđâst.
Ärvvtõõl ceäkksivuiʹm 1-5 (1=samai jeeʹres miõl, 2=eža jeeʹres miõl, 3=ij seämma ij-ǥa jeeʹres miõl, 4=eža seämma miõl, 5=samai seämma miõl)
Ärvvtõõl ceäkksivuiʹm 1-5 (1=samai jeeʹres miõl, 2=eža jeeʹres miõl, 3=ij seämma ij-ǥa jeeʹres miõl, 4=eža seämma miõl, 5=samai seämma miõl)
Ärvvtõõl ceäkksivuiʹm 1-5 (1=samai jeeʹres miõl, 2=eža jeeʹres miõl, 3=ij seämma ij-ǥa jeeʹres miõl, 4=eža seämma miõl, 5=samai seämma miõl)
Ärvvtõõl ceäkksivuiʹm 1-5 (1=samai jeeʹres miõl, 2=eža jeeʹres miõl, 3=ij seämma ij-ǥa jeeʹres miõl, 4=eža seämma miõl, 5=samai seämma miõl)
Ärvvtõõl ceäkksivuiʹm 1-5 (1=samai jeeʹres miõl, 2=eža jeeʹres miõl, 3=ij seämma ij-ǥa jeeʹres miõl, 4=eža seämma miõl, 5=samai seämma miõl)
Ärvvtõõl ceäkksivuiʹm 1-5 (1=samai jeeʹres miõl, 2=eža jeeʹres miõl, 3=ij seämma ij-ǥa jeeʹres miõl, 4=eža seämma miõl, 5=samai seämma miõl)
Ärvvtõõl ceäkksivuiʹm 1-5 (1=samai jeeʹres miõl, 2=eža jeeʹres miõl, 3=ij seämma ij-ǥa jeeʹres miõl, 4=eža seämma miõl, 5=samai seämma miõl)
Ärvvtõõl ceäkksivuiʹm 1-5 (1=samai jeeʹres miõl, 2=eža jeeʹres miõl, 3=ij seämma ij-ǥa jeeʹres miõl, 4=eža seämma miõl, 5=samai seämma miõl)
Ärvvtõõl ceäkksivuiʹm 1-5 (1=samai jeeʹres miõl, 2=eža jeeʹres miõl, 3=ij seämma ij-ǥa jeeʹres miõl, 4=eža seämma miõl, 5=samai seämma miõl)
Mii-ne jeeʹres, mii?
2. Teâđvuäǯǯmõš ääimasplaanin
Juõʹǩǩkast lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad teâđ ouddmiârkkân ääimaslääʹjj plaanin. Meerlaž vuäitči raukkâd teâđ ouddmiârkkân tõn pirr, mâid valmštõõlât, mâid plaanât tuejjeed da koonn poodd aaʹššin tuʹmmeet. Vuâđđlääʹjjest vuâlggsââʹjjen lij, što teâđ âlgg vuäǯǯad määŋg häämast: ouddmiârkkân ǩeerjlânji, koovlânji da sääʹnlânji.
Juõʹǩǩkast lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad teâđ ouddmiârkkân ääimaslääʹjj plaanin. Meerlaž vuäitči raukkâd teâđ ouddmiârkkân tõn pirr, mâid valmštõõlât, mâid plaanât tuejjeed da koonn poodd aaʹššin tuʹmmeet. Vuâđđlääʹjjest vuâlggsââʹjjen lij, što teâđ âlgg vuäǯǯad määŋg häämast: ouddmiârkkân ǩeerjlânji, koovlânji da sääʹnlânji.
Juõʹǩǩkast lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad teâđ ouddmiârkkân ääimaslääʹjj plaanin. Meerlaž vuäitči raukkâd teâđ ouddmiârkkân tõn pirr, mâid valmštõõlât, mâid plaanât tuejjeed da koonn poodd aaʹššin tuʹmmeet. Vuâđđlääʹjjest vuâlggsââʹjjen lij, što teâđ âlgg vuäǯǯad määŋg häämast: ouddmiârkkân ǩeerjlânji, koovlânji da sääʹnlânji.
3. Vuõiggvuõđ meâldlaž seʹrddem illneutraal õhttsažkååʹdd årra
Ääimasmuttâz tuõʹllstõõllmõš da serddjummuš illneutraal õhttsažkååʹdd årra õõlǥte muttsid õhttsažkååʹddest. Ââʹnet täʹrǩǩen, što täid muttsid viiǥǥât čõõđ vuõiggvuõđmeâldlânji di vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđid ciʹsttjeeʹl. Sosiaalʼlaž vuõiggvuõđmeâldlažvuõđin juuʹrdet ouddmiârkkân tõn, što juõʹǩǩkast lie õõutverddsaž vueiʹttemvuõđ jieʹllmest. Ääimasmuttâz tuõʹllʼjummšest jeäʹrab âlgg väʹldded lokku tõid jooukid da toiʹmmsuõʹrjid, koid äimmõsmuuttâs vaaikat samai viõhssân.
Ääimasmuttâz tuõʹllstõõllmõš da serddjummuš illneutraal õhttsažkååʹdd årra õõlǥte muttsid õhttsažkååʹddest. Ââʹnet täʹrǩǩen, što täid muttsid viiǥǥât čõõđ vuõiggvuõđmeâldlânji di vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđid ciʹsttjeeʹl. Sosiaalʼlaž vuõiggvuõđmeâldlažvuõđin juuʹrdet ouddmiârkkân tõn, što juõʹǩǩkast lie õõutverddsaž vueiʹttemvuõđ jieʹllmest. Ääimasmuttâz tuõʹllʼjummšest jeäʹrab âlgg väʹldded lokku tõid jooukid da toiʹmmsuõʹrjid, koid äimmõsmuuttâs vaaikat samai viõhssân.
Ääimasmuttâz tuõʹllstõõllmõš da serddjummuš illneutraal õhttsažkååʹdd årra õõlǥte muttsid õhttsažkååʹddest. Ââʹnet täʹrǩǩen, što täid muttsid viiǥǥât čõõđ vuõiggvuõđmeâldlânji di vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđid ciʹsttjeeʹl. Sosiaalʼlaž vuõiggvuõđmeâldlažvuõđin juuʹrdet ouddmiârkkân tõn, što juõʹǩǩkast lie õõutverddsaž vueiʹttemvuõđ jieʹllmest. Ääimasmuttâz tuõʹllʼjummšest jeäʹrab âlgg väʹldded lokku tõid jooukid da toiʹmmsuõʹrjid, koid äimmõsmuuttâs vaaikat samai viõhssân.