Siirry sisältöön

Neʹttkuullmõš ääimaslääʹjjest: Alggmeerai leʹbe säʹmmlai vuõiggâdvuõđ da tõi staanmõš

Kysymysmerkki 0
Kysely 2 viikkoa, 4 päivää jäljellä | Helsingin yliopisto, Ympäristöministeriö

Ääimaslääʹjj oođummuš lij jååʹttmen. Ânnʼjõž ääimaslääʹjjest jeät leäkku jeeʹrab peäggtum alggmeer vuõiggâdvuõđid. Ääimaslääʹjj suåvldeʹmen âlgg kuuitâǥ staanâd vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđid. Peäggat miʹjjid, mäʹhtt alggmeer säʹmmlai vuõiggâdvuõđid õõlǥči ǩeeʹrjeet ääimasläkka. Kuullmõõžž vasttõõzzin noorât õʹhtteǩeässmõõžž, koon tooiʹmtet lääʹjj valmštõõlli tuâjj-jouʹǩǩe.

Tuâǥǥasteâtt

Tän neʹttkuullmõõžž veäkka pirrõsministeria nåårr meerlai vuäinnmõõžžid tõʹst, mäʹhtt säʹmmlai vuõiggâdvuõđ da tõi staanmõõžž õõlǥči väʹldded lokku ääimaslääʹjjest.

Neʹttkuullmõš lij čõõđtum õhttsažtuâjast Kansalaisuuden kuilut ja kuplat -tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzzin (BIBU). BIBU õhttân tuʹtǩǩeempäiʹǩǩen lie meerlai vuässõõttâmvueiʹttemvuõđ demokratiast. Ääimaslääʹjj neʹttkuullmõš lij vueʹssen BIBU-haʹŋǩǩõõzzâst toiʹmmjeei Demokratiakiihdyttämöst, kååʹtttuʹtǩǩad jeeʹrab mieʹldd ođđ teknologiai rool meerlai vuässõõttmõõžžâst õhttsažkåʹddpolitiʹǩǩe.

Kuullmõõžž vasttõõzzin noorât õʹhtteǩeässmõõžž, koon tooiʹmtet lääʹjj valmštõõlli tuâjj-jouʹǩǩe da õlmstââʹttet pirrõsministeria neʹttseeidain di Demokratiakiihdyttämöst. BIBU-haʹŋǩǩõs tuʹtǩǩad ääimaslääʹjj neʹttkuullmõõžž vuässõʹtti proseʹssen da vieʹǩǩat õʹhtteǩeässmõõžž raajjmõõžžâst.

Kuullmõʹšše vuässõõttmõš lij jiõččtäättlaž. Kuullmõʹšše vuässõõđeeʹn vuässõõtti ouʹdde miâsttmõõžžâs tuʹtǩǩummša vuässõõttmõʹšše. Teâđaid ââʹnet õõuʹdben tääʹrǩben kovvuum õhttsažkåʹddtiõđlaž tuʹtǩǩummša, koʹst vasttõõzzid klasstõõlât teemai mieʹldd. Vasttõõzzid jeät ärvvtõllu tõn vuâđald, lie-ko tõk vuõiʹǧǧest avi puästtad leʹbe pueʹr da hueʹn. Puåđõõzzid raportââʹstet nuʹtt, što pååđ vaʹstteei ij pââʹst tobdsted. Norrum aunstõõzz arkivââʹstet anonymisõsttum häämast. Teâđaid ǩiõttʼtõõlât tän takai teâttsuâjjasetõõzz 6 artikla 1 pääiʹǩ meâldlaž vuâđain: takai ouddõõzz kuõskki tuâjj, tiõđlaž tuʹtǩǩummuš (teâttsuâjjlääʹjj 4§ 3 päiʹǩǩ).

Jååʹttmen lij še kõõjjõs vuässõõttâm, teâđvuäǯǯam da vuõiggvuõđmeâldlaž seʹrddem pirr

Samai ååʹn lij jååʹttmen še neʹttkuullmõš, koʹst seʹlvtet tõn, mäʹhtt meerlai õõlǥči vueiʹtted vuässõõttâd ääimaspolitiikk plaanma da seuʹrrjummša di mäʹhtt serddmõš illneutraal õhttsažkååʹdd årra vueiʹtet tuejjeed vuõiggvuõđmeâldlânji. Kõõjjõʹsse vuäitt vaʹstteed tääiʹben.

Lââʹssteâđ:

Ääimaslääʹjj oođõs:

õllškooulharjjtõõlli Karin Cederlöf, pirrõsministeria,karin.cederlof@ym.fi

spesiaaläʹšštobddi Elina Vaara, pirrõsministeria, elina.vaara@ym.fsaaǥǥtemäʹšštobddi Kaisa Ryynänen, pirrõsministeria, kaisa.ryynanen@ym.fi

BIBU-haʹŋǩǩõs:

tuʹtǩǩeei Isak Vento, Heʹlssen universiteʹtt, isak.vento@helsinki.fi

Tuâǥǥas ääimaslääʹjjest

Ânnʼjõž ääimaslääʹǩǩ pueʹđi viõʹǩǩe 2015. Ääimaslääʹǩǩ õõlǥat tåʹlǩ riikk veʹrǧǧniiʹǩǩid, ij õhttnaž oummid leʹbe põrggsid. Lääʹjjest šiõtteet plaanin, koivuiʹm Lääʹddjânnam piâsttjid ǩieʹppeet da ääimasmuttsa šiõttlõõvât. Lââʹssen lääʹjjest õõlǥtet riikk veʹrǧǧniiʹǩǩid seuʹrrjed da raportâʹstted piâstouddnummšest. Nuuʹbbi saaʹnivuiʹm, ääimaslääʹjjest šiõtteet jeeʹresnallšem ääimasplaanin da tõid kuõskki seuʹrrjummšest.

Halltõsprograammâst lie šiõttuum raam lääʹjj oođummša. Prograamm mieʹldd lääʹjj oođeet nuʹtt, što illneutraalvuõđ täävtõʹsse leʹbe piâsttji da njiõlõõǥǥi tääʹsstiâddu kuåstât ekka 2035 mõõneeʹst. Läkka lââʹzztet kõskktäävtõõzzid iiʹjjid 2030 da 2040, da eeʹjj 2050piâsttooʹcceemtäävtõõzz peeiʹvtet. Ääimasläkka siiʹsǩeet še šâddpõrttgaazzid äimmriâddjest jaukkeei njiõlõõǥǥi raaveem kuõskki täävtõõzz.

Lääʹdd vuâđđlääʹjj mieʹldd õõlmâs vääʹld âlgg staanâd vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđid. Nuʹtt Lääʹddjânnmest ko meeraikõskksânji lij põõššjen tobdstum, što ääimasmuuttâs vaarad vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjummuž. Ääimaslääʹjj oođõõzzâst vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđi vueʹjj täʹrǩstõõllmõõžžâst lij tõndiõtt šurr teäddärvv. Ouddmiârkkân vuõiggâdvuõtt tiõrvvsallaš pirrõʹsse, vuõiggâdvuõtt vuässõõttmõʹšše da vuõiggâdvuõtt jieʹllma da staanvuõʹtte liiŋktâʹvve ääimasläkka.

Lââʹzz ääimaslääʹjjest da tõn oođeem pirr pirrõsministeria neʹttseeidain lääddas, ruõccâs. eŋgglõsǩiõʹlle.

Perustiedot

Avoin: 15.10.2020 - 12.11.2020

Päättymispäivä: 12.11.2020

Liitteet

  • Ei liitteitä
Ilmianna

Kyselyn pakolliset kysymykset on merkitty (*) tähtimerkillä.

Mäŋgg pirrõslääʹjj âʹnne seʹst sääʹmkulttuur kuõskeeʹl rââʹžžeemǩiõlddi leʹbe õõuʹdeemõõlǥtõõzz. Täin juuʹrdet, što ääimaslääʹjj tooiʹm jie vuäǯǯ vaiggsmâʹtted säʹmmlai vueiʹttemvuõđid viikkâd ooudâs kulttuurâs, mâʹte äʹrbbvuõđlaž puäʒʒhååid da kueʹllšeellmõõžž.
Ouddmiârkkân kuåivâslääʹǩǩ õõlǥat tuejjeed sääʹmkulttuur vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžžid.
Sääʹmteʹǧǧ eeʹttkâstt säʹmmlaid veerǥlaž kõõččmõõžžin. sääʹmteʹǧǧlääʹjj § 9 mieʹldd veʹrǧǧneeʹǩǩ saǥstâʹlle sääʹmteeʹǧǧin pukin veiddsakuõʹddi da miârkteei tooiʹmin, kook vuäiʹtte vuõiʹǧǧest da jeeʹrab nalla vaaikted säʹmmlai sâjja alggmeeran. Lââʹssteâđ saǥstõõllâmõõlǥtõõzz tieuʹddmest (vuõiggâdvuõttministeria mooštas).
Säʹmmlai šiõttlõõvvmõõžžâst ääimasmuttsa lij tuejjuum kaʹtti tuʹtǩǩummuš eeʹjjest 2020 (VN TEAS SAAMI-haʹŋǩǩõs). Tuʹtǩǩummuž mieʹldd säʹmmla lie aiccâm muttsid eeʹjjpooddin, temperatuurin, âbrrmõõžžâst, šââddain, jieʹllʼjin da puõccui jälstõõttmõõžžâst. Vuõʹjji vaajtõõllmõš lij lâssnam da päʹrttriskk lij šorrnam. Tuʹtǩǩummuž kõskksaž pohttmõš lij, što puäʒʒhåidd lij jieʹllemvueʹǩǩen šiõttlõõvvi ääimasmuttsa, leša čuuʹt vaarvuâlaž kulttuurlaž jieʹllemnääʹllen.
Tämä kenttä vaaditaan.