Ääimaslääʹjj oođummuš lij jååʹttmen. Ânnʼjõž ääimaslääʹjjest jeät leäkku jeeʹrab peäggtum alggmeer vuõiggâdvuõđid. Ääimaslääʹjj suåvldeʹmen âlgg kuuitâǥ staanâd vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđid. Peäggat miʹjjid, mäʹhtt alggmeer säʹmmlai vuõiggâdvuõđid õõlǥči ǩeeʹrjeet ääimasläkka. Kuullmõõžž vasttõõzzin noorât õʹhtteǩeässmõõžž, koon tooiʹmtet lääʹjj valmštõõlli tuâjj-jouʹǩǩe.
Tuâǥǥasteâtt
Tän neʹttkuullmõõžž veäkka pirrõsministeria nåårr meerlai vuäinnmõõžžid tõʹst, mäʹhtt säʹmmlai vuõiggâdvuõđ da tõi staanmõõžž õõlǥči väʹldded lokku ääimaslääʹjjest.
Neʹttkuullmõš lij čõõđtum õhttsažtuâjast Kansalaisuuden kuilut ja kuplat -tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzzin (BIBU). BIBU õhttân tuʹtǩǩeempäiʹǩǩen lie meerlai vuässõõttâmvueiʹttemvuõđ demokratiast. Ääimaslääʹjj neʹttkuullmõš lij vueʹssen BIBU-haʹŋǩǩõõzzâst toiʹmmjeei Demokratiakiihdyttämöst, kååʹtttuʹtǩǩad jeeʹrab mieʹldd ođđ teknologiai rool meerlai vuässõõttmõõžžâst õhttsažkåʹddpolitiʹǩǩe.
Kuullmõõžž vasttõõzzin noorât õʹhtteǩeässmõõžž, koon tooiʹmtet lääʹjj valmštõõlli tuâjj-jouʹǩǩe da õlmstââʹttet pirrõsministeria neʹttseeidain di Demokratiakiihdyttämöst. BIBU-haʹŋǩǩõs tuʹtǩǩad ääimaslääʹjj neʹttkuullmõõžž vuässõʹtti proseʹssen da vieʹǩǩat õʹhtteǩeässmõõžž raajjmõõžžâst.
Kuullmõʹšše vuässõõttmõš lij jiõččtäättlaž. Kuullmõʹšše vuässõõđeeʹn vuässõõtti ouʹdde miâsttmõõžžâs tuʹtǩǩummša vuässõõttmõʹšše. Teâđaid ââʹnet õõuʹdben tääʹrǩben kovvuum õhttsažkåʹddtiõđlaž tuʹtǩǩummša, koʹst vasttõõzzid klasstõõlât teemai mieʹldd. Vasttõõzzid jeät ärvvtõllu tõn vuâđald, lie-ko tõk vuõiʹǧǧest avi puästtad leʹbe pueʹr da hueʹn. Puåđõõzzid raportââʹstet nuʹtt, što pååđ vaʹstteei ij pââʹst tobdsted. Norrum aunstõõzz arkivââʹstet anonymisõsttum häämast. Teâđaid ǩiõttʼtõõlât tän takai teâttsuâjjasetõõzz 6 artikla 1 pääiʹǩ meâldlaž vuâđain: takai ouddõõzz kuõskki tuâjj, tiõđlaž tuʹtǩǩummuš (teâttsuâjjlääʹjj 4§ 3 päiʹǩǩ).
Jååʹttmen lij še kõõjjõs vuässõõttâm, teâđvuäǯǯam da vuõiggvuõđmeâldlaž seʹrddem pirr
Samai ååʹn lij jååʹttmen še neʹttkuullmõš, koʹst seʹlvtet tõn, mäʹhtt meerlai õõlǥči vueiʹtted vuässõõttâd ääimaspolitiikk plaanma da seuʹrrjummša di mäʹhtt serddmõš illneutraal õhttsažkååʹdd årra vueiʹtet tuejjeed vuõiggvuõđmeâldlânji. Kõõjjõʹsse vuäitt vaʹstteed tääiʹben.
Lââʹssteâđ:
Ääimaslääʹjj oođõs:
õllškooulharjjtõõlli Karin Cederlöf, pirrõsministeria,karin.cederlof@ym.fi
spesiaaläʹšštobddi Elina Vaara, pirrõsministeria, elina.vaara@ym.fsaaǥǥtemäʹšštobddi Kaisa Ryynänen, pirrõsministeria, kaisa.ryynanen@ym.fi
BIBU-haʹŋǩǩõs:
tuʹtǩǩeei Isak Vento, Heʹlssen universiteʹtt, isak.vento@helsinki.fi
Tuâǥǥas ääimaslääʹjjest
Ânnʼjõž ääimaslääʹǩǩ pueʹđi viõʹǩǩe 2015. Ääimaslääʹǩǩ õõlǥat tåʹlǩ riikk veʹrǧǧniiʹǩǩid, ij õhttnaž oummid leʹbe põrggsid. Lääʹjjest šiõtteet plaanin, koivuiʹm Lääʹddjânnam piâsttjid ǩieʹppeet da ääimasmuttsa šiõttlõõvât. Lââʹssen lääʹjjest õõlǥtet riikk veʹrǧǧniiʹǩǩid seuʹrrjed da raportâʹstted piâstouddnummšest. Nuuʹbbi saaʹnivuiʹm, ääimaslääʹjjest šiõtteet jeeʹresnallšem ääimasplaanin da tõid kuõskki seuʹrrjummšest.
Halltõsprograammâst lie šiõttuum raam lääʹjj oođummša. Prograamm mieʹldd lääʹjj oođeet nuʹtt, što illneutraalvuõđ täävtõʹsse leʹbe piâsttji da njiõlõõǥǥi tääʹsstiâddu kuåstât ekka 2035 mõõneeʹst. Läkka lââʹzztet kõskktäävtõõzzid iiʹjjid 2030 da 2040, da eeʹjj 2050piâsttooʹcceemtäävtõõzz peeiʹvtet. Ääimasläkka siiʹsǩeet še šâddpõrttgaazzid äimmriâddjest jaukkeei njiõlõõǥǥi raaveem kuõskki täävtõõzz.
Lääʹdd vuâđđlääʹjj mieʹldd õõlmâs vääʹld âlgg staanâd vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđid. Nuʹtt Lääʹddjânnmest ko meeraikõskksânji lij põõššjen tobdstum, što ääimasmuuttâs vaarad vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjummuž. Ääimaslääʹjj oođõõzzâst vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđi vueʹjj täʹrǩstõõllmõõžžâst lij tõndiõtt šurr teäddärvv. Ouddmiârkkân vuõiggâdvuõtt tiõrvvsallaš pirrõʹsse, vuõiggâdvuõtt vuässõõttmõʹšše da vuõiggâdvuõtt jieʹllma da staanvuõʹtte liiŋktâʹvve ääimasläkka.
Lââʹzz ääimaslääʹjjest da tõn oođeem pirr pirrõsministeria neʹttseeidain lääddas, ruõccâs. eŋgglõsǩiõʹlle.